Vohnja külaraamatukogu asutas 1921. aastal Vohnja vallakirjutaja Rosalie Aarensild (Arusild). Raamatukogu asus Vohnja vallamajas. Rosalie Aarensild jõudis kultuuritööd Vohnjas teha küllalt lühikest aega, sest sõja ajal ta tapeti. Nimelt olevat Aarensild andnud andmeid punaste kohta metsavendadele. Elmar Rei koos teiste metsavendadega käis neid andmeid vallamajast saamas.
Siis tuli raamatukogusse suur vaikus, sest kõik raamatud tuli vedada Rakverre kui mittekõlbulikud. Karl Kikerpill viis neid sinna suure hobusekoorma täie ja ülejäänud tassiti külarahva poolt laiali.
Uuesti alustas Vohnja raamatukogu tööd 1944. Arvatavasti oli esimene juhataja Salme Mäe, kes vabastati sellelt kohalt 1. aprillil 1945 kui mitte usaldusväärne inimene. Järgmiseks juhatajaks pandi Aino Peenemaa (Noll).
1946. aastal loeti raamatukogutöö puuduseks hüüdlausete, diagrammide ning loengulise töö puudumine. Varumisplaani täitmisel oli aga raamatukogu tõusnud 24. kohalt 12. kohale.
Alates 1949 töötas raamatukoguhoidjana Heldi Kristelstein. Raamatufondi seis oli sel ajal 2370 eks, 1950. aastal 2138 eks.
Lia Vann (Torm) töötas kuni 1957. aastani, tööle asumise algust ei ole teada. Silvi Arnoldi tütar Hang (Köök) töötas raamatukogus 1957- 1959. Helju Karla tütar Laisaar ( Lepiksaar) töötas raamatukogus 1959- 1962. Linda Vaino töötas alates 1962 ning siis hakkas raamatukogu jälle käima käest kätte – Erich Loss, Ott Mikkor, Mare Aleksandri tütar Sari (Poll) võttis raamatukogu vastu 1962. aastal ja töötas seal 1966. aastani, 1966 – 1967 töötas Maie Haavajõe ( Kirsi), kuni 1968. aastani Mare Villmann, 1968. aastal Maie Kirsi, seejärel Valve Ülo tütar Kullamägi (Varimets). 1970. aasta augustist detsembrini töötas Vohnja raamatukogus taas Maie Kirsi. Detsembrist 1970 kuni augustini 1971 Ille Herberti tütar Rindberg (Ambos).
Esimene lugeja raamatukogus oli Juuli Lõõnik Kõrvekülast.
1971 – 1. augustist asus raamatukokku tööle Selma Seppas. 1971. aastal Kolu algkool likvideeriti.
Raamatukogu teeninduspiirkonnas oli 341 elanikku, lugejaid 72, raamatufondi suurus 10257 raamatut.
1972 – alustas tööd Vanamõisa (nüüdne Ridaküla) laenutuspunkt. Vohnja raamatukogus algas keskkütte paigaldamine. Lugejaid oli 62, raamatufondi seis aasta lõpul oli 5553 eksemplari.
1975 – raamatukogu teenindada oli kolmveerand Vohnja kolhoosi elanikest. Leikude osakonda hakkas teenindama Rakvere keskraamatukogu raamatubuss. Kadrina külanõukogu kulu ja kirjadega osteti Vohnja raamatukogule raadio ja töötajale tööl käimiseks jalgratas.
1978 – Selma Seppas lõpetas Viljandi Kultuurikooli kiitusega. Lugejaid registreeriti 181.
1980 – hakati korraldama kolhoosi saalis kohviõhtuid. Raamatukoguhoidja tutvustas seal uusi raamatuid ja korraldas viktoriine. Kord kuus käidi raamatuid laenutamas Ohepalus, Kõrvekülas ja Vanamõisa laenutuspunktis. Lugejaid registreeriti 200, neist lapsi 38.
1983 – 24. juulil avati Vohnjas raamatukogu koridoris kindralleitnant Lembit Pärna memoriaaltuba ja ausammas Vohnja mõisa ees asuval haljasalal. Lugejaid registreeriti 200, neist lapsi 37.
1984 – kevadel loodi Vohnjasse kultuurimaja ja tööle tuli direktoriks Eve Põlluste. Kahjuks sügisel rahvamaja juht lahkus. Raamatukoguhoidja Selma Seppas oli kaasatud L. Pärna nim. kolhoosi laualehe „Pärna Teataja“ toimetamisse.
1989 – vana ühiskondlik-poliitilist kirjandust ei loetud enam, uusi teemasid ja sihte saadi ajakirjandusest. Raamatukogu aitas läbi viia kolhoosi üritusi, otsides materjali peoõhtute sisustamiseks. Laenutuspunkt Vanamõisas oli avatud üks kord kuus, lugejaid 173.
1991 – mindi üle Kadrina külanõukogu alluvusse. Ruumid olid külmad, sest nappis kütet, nagu igal pool mujal. Lugejaid registreeriti 170, neist lapsi 40.
1993 – raamatukogus olid seinad jääs. Laenutus toimus koridori nurgas, kus köeti elektriradiaatoriga, külm võttis toalilled. Sellest hoolimata oli laenutusi ja külastusi eelmisest aastast rohkem.
Mõisas asus 1.septembril 1993 tööle kool. Õpilased külastasid pidevalt raamatukogu ja lugejaid registreeriti 180, neist lapsi 45.
2000 – 25. märtsil ilmus Kadrina vallalehes „Kodukant“ artikkel Vohnja Rahvaraamatukogu Seltsi asutamisest. Autor oli muuseumitöötaja Helle Oll.
2001 – Vohnja raamatukogu sai 80 aastaseks. 19. aprillil toimus raamatukogu aastapäeva tähistamine. Lugejaid oli registreeritud 120.
2002 – 1. jaanuari seisuga sai raamatukogu ametlikuks nimeks Kadrina Valla Raamatukogu Vohnja filiaal. Kadrina valla raamatukogud viidi ühtse juhtimise alla. Raamatukogu töötaja ametinimetus ei olnud enam juhataja, vaid raamatukoguhoidja.
Kauaaegne raamatukogujuhataja Selma Seppas jäi pensionile ja sama aasta 1. juulist asus tööle Ly Pajussaar. 2002 aasta juulis toimus Vohnja raamatukogus inventuur. Sügisel sai raamatukogu esimese, töökorras kasutatud arvuti. Lugejate arv oli 153, neist lapsi 58. Aasta lõpuks oli arvel 9460 eks raamatuid.
2003 – juunis sai raamatukogu internetiühenduse, aasta lõpus liitus raamatukogu programmiga Urram.
Maakonnalehes „Virumaa Teataja“ ilmus 4. oktoobril artikkel „Raamatukogu hoiab küla valge“.
2005 – 1. veebruarist alustati elektroonilise laenutusega.
Suvel algas uus remont. Remondi käigus toodi välja mõisaaegsed laudpõrandad ja seinad kaeti lubivärviga. Sügisel paigaldati tulekahju- ja vargasignalisatsioon.
Jaanuaris asutati külaseltsing Mõisasaare ja korraldati ühiselt küla vastlapäevatrall, jaanipidu, sõbrapäeva pidu ja koristustalgud. Võeti osa külade päevast Läsnal.
2007 – Vohnja raamatukogu raamatukoguhoidja valiti kolleegide poolt maakonna „Aasta raamatkoguhoidja“ kandidaadiks ja käis maavanema vastuvõtul.
2008 – oli huvitavate ürituste aasta, näiteks muinasjutupäev „Rändan muinasjuttudega läbi maailma“, jõuluüritus „Esimese vahetunni päkapikujuttude lugemised“, muinasjutureeded, anekdoodipäev ja emadepäeva kleidinäitus „Tänapäeva emade ja noorte naiste lapsepõlvekleidid“.
Seoses Vohnja postipunkti sulgemisega sai raamatukogust osta ümbrikke ja marke, kuid Eesti Posti frantsiisikontorit ei avatud. Töötaja astus MTÜ Kadrina Kirjandusklubi liikmeks.
2009 – uusi lugejaid tuli märkimisväärselt juurde. Raamatukogus toimus viltimiskoolitus , mis oli Kadrina Kirjandusklubi LEADER- projektide avaüritus. Koolitajaks oli Rakvere keskraamatukogu kunstnik Riina Runnel. Raamatukoguhoidja Ly Pajussaar käis õppereisil Taanis.
Raamatukogu sai kolm uut lugejaarvutit. Vohnja raamatukoguhoidjat tunnustati Kadrina vallavalitsuse tänuraamatuga.
2011 – Vohnja raamatukogu 90. aastapäeva auks oli kujundatud suur raamatukoguteemaline fotonäitus.
2017 – avati Ridaküla seltsimajas laenutuspunkt.
2018 – toimus inventuur.
2019 – raamatukogu ees olev ruum remonditi ja muudeti külatoaks, kus saab mänge mängida ja vestelda. Laenutustegevus Ridakülas jätkus. Koostöös Kadrina noortekeskusega hakkas raamatukogus käima „Liikuv noortekas“, Hellika Semjonov koos raamatukoguhoidjaga korraldasid lastele huvitavaid üritusi.
2020 – seoses COVID- 19 pandeemiaga võeti kasutusele kontaktivaba laenutus, raamatute tagastuskast ja järgiti ohutusnõudeid.