Kirjandusklubi on tegutsenud erinevates vormides 1975.a alates. Eelkäijaks oli Eesi NSV raamatusõprade ühingu Kadrina algorganisatsioon. Algusaastatel toimusid põhiliselt loetud raamatute arutelud, luuleõhtud ja teatrite ühiskülastused. 80-ndate aastate teisest poolest hoogustus tegevus ja hakati korraldama kohtumisi kirjanike, kunstnike jt kultuuriinimestega. Külas on käinud Rein Põder, Raimond Kaugver, Kalju Saaber, Mare Põldmäe, Ottniel Jürissaar, Aarne Biin, Virve Osila, Milvi Tedremaa, Doris Kareva, Nasta Pino, Heilo Aadla, Ilmar Särg, Mihkel Mutt, Olev Remsu, Juhan Aare, Toomas Herm, Rein Sikk, Erik Tohvri, Liisa Pakosta, Lauri Vahtre, Hardo Aasmäe, Urmas Nõmmik, Andres Põder, Arvo Valton, Kärt Hellerma, Jan Kaus, Ülo Tuulik, Maire Liivamets, Valli-Lember Bogatkina, Arvo Kruusement, Erik-Niiles Kross, Peeter Tulviste, Anne ja Trivimi Velliste, Heino Kiik, Ülle Lichtfeldt, Indrek Saar, Contra, Jürgen Rooste, Karl Martin Sinijärv, Jüri ja Piret Mildeberg, Wimberg, Evelin Ilves, Tõnis Rätsep, Siiri Sisask, Stig Rästa jt.
Klubilise tegevuse paremaks läbiviimiseks alustati 2008. a lõpus vastavalt mittetulundusühingute seadusele MTÜ Kadrina Kirjandusklubi loomist. MTÜ registreeriti 26.01.2009 ja valmis ka Priit Kaare poolt kujundatud logo. Kirjandusklubil on 4 asutajaliiget, hiljem liikmete arv suurenes 8-le. Juhatajaks valiti 2009. aastal Jaanus Reisner. Kõik need inimesed on organiseerinud aktiivselt klubilist tegevust Kadrina valla rahvale.
MTÜ Kadrina Kirjandusklubi on alati tegutsenud Kadrina Valla Raamatukogu juures, toetades raamatukogu põhitegevust. MTÜ Kadrina Kirjandusklubi loomise üheks põhjuseks oli soov meie klubilise tegevuse taset tõsta. Ürituste korraldamist on finantseeritud projektidega saadud toetustest ja omavalitsuse toetusest.
10 viimase aasta jooksul on esitatud 30 projektitaotlust LEADER-ile, PRIA-le, Kultuurkapitalile ja KOP-le, millest umbes 69 % on hinnatud positiivselt. Projektide kirjutamine, aruandlus ja töö dokumentatsiooniga on jäänud Ene Heide õlule, igakülgset toetust kirjandusklubi erinevates tegevustes pakub Tiiu Kaare, raamatupidamisega tegeleb Mare Kukk, head nõu annab ja innustab Jaanus Reisner ning suureks abiks on kõik meie raamatukogutöötajad. Tänu projektidele suutsime 2011. a remontida kirjandusklubi ruumid, 2012. a sisustada need vajaliku mööbliga ja korraldada Kadrina valla kirjandushuvilistele erinevaid klubilisi üritusi:
- õppe- ja kultuurireisid Kilplaste teemaparki, Eesti vabaõhumuuseumisse, Setomaale, Viljandi pärimusmuusikakeskusesse, Kalevipoja teemaparki, Pokumaale, Viinistu kunstimuuseumisse, Jääaja keskusesse, Seidla tuulikusse, Paide ajakeskusesse, Eesti Rahva Muuseumi, Kumusse, Heimtali muuseumisse jne.
- kirjandusklubi salongiõhtud huvitavate külalistega, nagu näiteks jutuvestmisõhtu “Rahvajutte Kadrina kihelkonnast”, kus külas olid Piret Päär ja Cätlin Jaago, Polina Tšerkassova, Jürgen Rooste ja Andres Nuut, Bonzo ja Jaan Pehk, Ülle Lihtfeldt ja ansambel Tuuleveski, Mall Hiiemäe ja Kadrina kapell, Peep ja Johannes Pihlak, ansambel „Naised köögis“, Tuuli ja Teet Velling, Peep Pihlak ja Tõnu Timm, Stig Rästa, Jarek Kasar, Evelin Ilves ja Siim Rikker, Siiri Sisask jne.
- luuleõhtu Juhan Viidingu loomingust, kus külas oli Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi Teatrikooli õpilased; luuleetendus “Kahekesi” Tiina Mälbergi ja Heilo Aadla esituses;
- koolitustest viltimiskoolitus ja käsitöötuba “Paneme Kadrina kihelkonna triibud meie igapäevaelu värvikamaks muutma”, lilleseade koolitus, kiviaia taastamine, jõulukroonide valmistamine, vanade puitakende taastamine, naha töötuba, vanamöömbli restaureerimine, traditsiooniline lubikrohvimine, kunstiõhtute sari „Vestlused kujutavast kunstist ja arhitektuurist“ jne.
- Teatrietendustest luuleetendus „Kevad ja suvi ja…“ Tiina Mälberg ja Taavo Remmel, Haljala näiteringi „Kaheksa varbaga kuningas“.
- Noorte luulehuviliste algatusel korraldatud laupäevased luulepärastlõunad: „Luuleteade“, „Luuleiil“, „Luuleleke“ jne.
Oleme alati väärtustanud ajalugu, peame lugu traditsioonidest, soovime kogukonna inimestele anda uusi oskusi, teadmisi ja tuua heal tasemel kultuurisüdmusi võimalikult paljude Kadrina valla inimesteni. Kõigi nende tegevuste tagajärjel on kirjandusklubi juurde tekkinud kinoklubi. Meie soov oli täita tühi koht Kadrina kinoelus, tuua kino kadrinlastele koju kätte ja pöörata suuremat tähelepanu Eesti filmikunstile.
Kadrina valla raamatukogu hoidlaruumis olid aastakümneid hoiul Kadrina EPT töötajate poolt jäädvustatud filmilindid Kadrina alevikuga seotud sündmustest. Filmikarbid olid seisnud meie hoidlas üle 30 aasta ja kartsime, et aja jooksul nende kvaliteet kahaneb ja lõpuks kaotame väärtusliku materjali, mida soovisime talletada järgnevatele põlvedele. Sellisel kujul olid need filmid kasutuskõlbmatud, kuna puudus vastav tehnika, millega neid vaadata.Viimane aeg oli filmid digitaliseerida, oli veel olemas inimesesi, kes mäletasid minevikku. Kuna 2012. aastal tähistati Eesti filmi 100. sünnipäeva ja 2013. aasta oli kuulutatud kultuuripärandi aastaks, siis otsustasime selliseid suurepäraseid sündmusi vääriliselt tähistada ja käsile võtta Kadrinat tutvustavate vanade filmide digitaliseerimise. Rõõmustasime kui KOP projekt „Kadrina ajalugu käsitlevate filmide digitaliseerimine“ sai täismahus rahastuse. Nii sai alguse kirjandusklubi juures tegutsev kinoklubi. Me ei panusta kommertslikkusele, vaid oleme oma eesmärgiks seadnud ühendada Kadrinas Eesti filmi ja maailma väärtfilmihuvilisi, anda kinosõpradele võimalus osa saada filmielamustest kodu lähedal. Kindlasti on igas filmis midagi sellist, mida meie inimestel meelde jätta ja mida lahti mõtestada. Igatahes arutelu pärast filmiõhtuid on olnud elav ja viinud isegi vaidlusteni, näiteks võib tuua Kadri Kõusaare filmi “Kohtumõistja”. Väga suure huviga oodatakse Ilmar Raagi filme ja kohtumine temaga jättis inimestesse sügava mulje. Rohkearvuline vaatajaskond oli Ilmar Raagi filmil “Kertu”, Eest-Gruusia ühistööna valminud filmil “Mandariinid”, Martti Helde filmil “Risttuules”. Aga Ilmar Raagi film “Ma ei tule tagasi” ja Elmo Nüganeni sõjafilm “1944” purustasid kõik eelnevad kassarekordid. Samuti on lapsed ja noored teretulnud meie filmiklubisse. Suurt rõõmu on valmistanud lastele kohtumine Sergei Kibusega koos kass Teofrastusega samanimelisest filmist, Anu Auna koguperefilm “Eia jõulud Tondikakul” ja Ellen Niidu ja Edgar Valteri raamatu “Suur maalritöö” ainetel valminud samanimeline animafilm ja paljud teised.
Meie tegevus on näidanud, et kadrinlastele meeldib regulaarselt külastada filmiõhtuid klubilises miljöös. Raamatukogutöötajatena on rõõm näha, et paljud meie inimesed on leidnud tee raamatukogu ilusasse kollasesse majja ning oskavad hinnata nii kirjanduslikke kui filmielamusi.
Kultuurilise tegevuse elavdamiseks laiendasime filmiklubi tegevust ka Huljale ja 2017. a sügisest alustasime filmide näitamist Hulja raamatukogus.
Me oleme küll alati hinnanud kõrgelt kunsti, aga õppinud kunstiajalugu sügaval nõukogude ajal, kus seda õpetati mõõdukalt ja et vajakajäämisi selles valdkonnas täiendada, otsustasime pakkuda ka teistele kunstihuvilistele kunstiteemaliste vestlusõhtute sarja „Vestlused kujutavast kunstist ja arhitektuurist“. Õhtud on toimunud klubilises miljöös, igal õhtul on oma kindel teema. Lektoriks on Kadrina keskkooli endine kunstiõpetaja Sigrit Peets, kes on tutvustanud läbi erinevate teemade klassikalist ja kaasaegset kunsti ning kutsunud üles mõtteid avaldama ja arutlema. Need õhtud on kogukonna poolt hästi vastu võetud ja huvi oleme äratanud ka väljaspool Kadrina valda.
Huvitavaks detailiks kirjandusklubi saalis on külaliste autogrammidega sein. 10 aasta jooksul jäädvustatud autogrammid on tükike ajalugu meie kirjandusklubi elust.
Tunnustatud on kirjandusklubi mitmel moel. Kunstiloengute lektor Sigrit Peets ja kirjandusklubi olid „Aasta Tegija 2019 „nominendid Kadrina vallas ning meie kunstiloengute sari tunnistati Lääne -Virumaa „Aasta Õpitegu 2020“ erpreemia vääriliseks. 2019. aastal pälvis Ene Heide Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupi aastapreemia Kadrina valla kultuurielu elavdamise eest. 2019. aastal avaldas vald tänu Kadrina kirjandusklubile valla kultuurielu mitmekesistamise eest, valides üheks nominendiks auhinnale Kadrina valla “Aasta Tegija 2018”. Tänu klubilisele tegevusele saavutas Kadrina valla raamatukogu 2016. aastal Lääne-Virumaa “Aasta Raamatukogu” tiitli. Lisaks on Kadrina vald tunnustanud kirjandusklubi tegevust 2014. aastal, valides „Aasta Tegijaks 2013“ Ene Heide ja Tiiu Kaare.