Esimesed teated Huljal tegutsenud raamatukogust on pärit 1837. aastal asutatud Hulja koolist. Hulja valla kassa “Nöörraamatu“ järgi on teada, et 1892. aastal on Hulja vald maksnud kooli raamatute köitmise eest. 1926. aastal ehitati koolile vanast orelikerest uus raamatukapp. 1936. aastal kinkis Haridusministeerium koolile raamatuaasta puhul suure Eesti Entsüklopeedia.
1963. aastal ulatus laste raamatukogu 468 raamatuni ja õpetajate raamatukogu umbes 150 raamatuni, mis kahjuks pole säilinud (andmed võetud Richard Tammiku raamatust “Sinust, mu Hulja“).
Praegune Hulja raamatukogu avati 28. detsembril 1981 ja tööle asus Ester Urbas. Asukohaks oli Hulja mõisahoone ja raamatukogu kasutada oli 2 väikest tuba (22 m2). Raamatukogus oli tol ajal 2707 eksemplari raamatuid. Teeninduspiirkonda kuulusid Hulja alevik (umbes 500 elanikku) ning Tirbiku ja Vandu küla (kummaski umbes 50 elanikku).
1984. aastal toimusid kevadisel koolivaheajal raamatunädala puhul toredad üritused lastele. Kirjandusõhtuid korraldati koostöös klubitöötajatega. Aasta lõpuks oli raamatufondi suurus 3994 eks.
1985. aastal korraldati raamatukogus näitusi, tähistamaks Suure Isamaasõja võidu 40. aastapäeva. Lastele korraldati muinasjutuõhtuid, viktoriine, raamatukogutunde.
1986. aastal asus raamatukokku tööle Iiris Jaago. Samal aastal koliti raamatukogu 3-toalisse korterisse Keskuse 1- 6.
1987. aastal asus tööle Kaidi Kalle. 1988. aasta oli ärkava Eesti aasta. Ilmusid raamatud H. Kiige „Maria Siberimaal“ ja J. Krossi „Wikmani poisid“. 1989. aasta lõpus koliti taas uutesse ruumidesse, mis kuulusid enne lasteaed-algkoolile. Raamatukogu põrandapind oli siis 56 ruutmeetrit.
28. detsembril 1991 tähistati raamatukogu juubelit, avamisest täitus 10 aastat. Selle aja jooksul oli raamatukogul olnud 3 töötajat ja 3 asukohta.
1993. aasta aprillis koliti lasteaed-algkooli praegustesse ruumidesse. Raamatukogu lugejate arv oli selleks ajaks kasvanud üle 200 ja külastusi oli 2391. Laste aktiivsus oli samuti suurenenud nii külastuste kui ka laenutuste poolest.
1995. aastal oli raamatufondis üle 7000 eksemplari. Lugejate- ja külastuste arv oli suurenenud üle 3200.
2002. aasta alguses liitus Hulja raamatukogu Kadrina valla raamatukoguga. Ametlikuks nimeks sai Kadrina valla raamatukogu Hulja filiaal. 2003. aastal ühines Hulja raamatukogu raamatukoguprogrammiga URRAM. Mälestusväärseks ürituseks jäi Richard Tammiku „Sinust, mu Hulja“ raamatu esitlus.
2010. aastaks olid kõik raamatud kantud elektroonilisse kataloogi. Raamatukogu ruume kasutasid külaliikumisega tegelejad ja valimiskomisjon. 2015. aasta 1. juunist kuni 7. augustini töötas Hulja raamatukogus Enely Pilt. Sama aasta 12. oktoobrist asus Hulja raamatukokku tööle Gerda Ansi. Esimesed suuremad ettevõtmised raamatukogus olid üritused lastega. Samas majas asuvate lasteaia lastega hakkasid toimuma meisterdamised ja ettelugemised.
2017. aastal toimusid raamatukogus kohalikud valimised. Samal aastal hakati raamatukogus näitama filme – Kadrina kinoklubi laienes Huljale. Toimus erinevaid töötubasid – naha töötuba, kuusepärgade meisterdamine jne. Remonditi puhkeruum, wc ja fuajee, raamatukogust kujunes hubane külainimeste kooskäimise koht.
2018. aastal sai Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu „Parim noor raamatukoguhoidja 2017“ tunnustuse raamatukoguhoidja Gerda Ansi. Aasta vältel kestis kampaania „Laps raamatukokku“, mille tulemusel lisandusid uued noored lugejad. 2019. aastal asus raamatukogusse tööle Inge Jalakas. Et kergendada juurdepääsu raamatukokku, ehitati 2019. aasta lõpus liikumispuudega inimestele invatee.
2020. aasta oli Covid-19 pandeemia tõttu võrreldes eelnevate aastatega erinev, tegutseti ohutusreegleid järgides.